MELTI peaesineja: Ainult inimeste tagant nügimine paneb neid autost loobuma

«Ühiskond suhtub väga kriitiliselt sellesse, et Covidi ajal tuli toetada ettevõtete ellujäämist, kuid energiakriisi ajal teenivad paljud neist hiigelkasumeid,» rääkis MELT innovatsioonifoorumi peaesineja, äridisainer Patrick van der Pijl Hollandist.

Van der Pijli sõnul tõi meid ootamatult tabanud kriisid kaasa selle, et paljud firmad ja majapidamised muutusid rohkem iseseisvamaks ja isemajandavamaks, kui varem. «Sellist krahhi, nagu tõi ühe kriisi järgnemine teisele, polnud firmad näinud 40 aastat,» selgitas van der Pijl. «Tooraine hinnad tõusid lakke ja see mõjutas lõpuks kõiki tarbijaid. Enamik firmasid üritavad nüüd hindu kontrollida, kuid pole kindal kas see ka tarbija jaoks hinnalangust tähendab. Eks me näeme.»

Neli aastat tagasi oli majandus tõusuharjal, kõik kasvas ja mühas. «Kõik oletasid, et pärast pandeemiat see kasv jätkub. Tegelikult polnud vahet, kas oli enne pandeemiat tegemist eduka või kasinate tulemustega firmadega- keegi ei osanud aimata, kas ees ootab nõudluse tõus või langus ning tooraine puudus või kättesaadavus.» selgitas äristrateeg.

Covidist on van der Pijli hinnngul võitnud firmad, kes juba enne pandeemiat olid osaliselt oma teenused digitaliseerinud- viinud osa neist internetti näiteks. Sest poed ja asutused olid suletud. «Energiakriisi puhul aga läksid osad ettevõtted pankrotti, kuid sealsamas teenisid teised hiigelkasumeid, » ütles ta. „Näiteks võitsid mõned energiafirmad. Ühiskond on suhtunud sellisesse peosse katku ajal väga kriitiliselt. Sest covidi ajal tuli paljusid firmasid toetada, et seal töökohad säiliks. Ja kohe pärast seda näeme me neil selliseid ülisuuri kasumeid.»

Puuduvad inimesed asendatakse tehisintellektiga

Kuigi võiks arvata et koroona aeg lõi õitsele kullerfirmade äri, kes nt toitu kohale tõid, siis nii see van der Pijl sõnul siiski ei läinud. «Neid firmasid tekkis korraga liiga palju. Noorte seas hakkas levima trend, et nad ei taha olla laisad ja palgata inimest, kes teeb nende eest selle kohale toomise töö ära,» märkis ta. «Noored ei tundnud end mugavalt, kui alatasustatud kuller neile koduukse taha ilmus. Kui nüüd covid läbi sai, langes kullerfirmade abil toidu tellimine 30-40 protsenti, sest inimesed tahtsid ise minna poodi ja turule. Kui müügikohad olid taas avatud igatsesid nad liikuda ja ise oma toitu koju tuua.»

Van der Pijli sõnul aitavad kriisid ka tehisaru võidukäigule kaasa. «Kuna kriiside tõttu on firmad pidanud end koomale tõmbama, asendavad nad puuduvad inimesed tehisintellektiga. Samas võistlevad kõik firmad üha rohkem võimalike klientide tähelepanu eest. Niisiis peavad olema teenused üha rohkem personaalsed- igale erinevale inimesele sobivad. See soodustab samuti tehisintellekti levikut.

Covidi tõttu võis oodata, et kodus töötamine on pärast pandeemia võitmistki väga levinud.  «Samas on väga raske luua töökultuuri ja firmasisest ühtset õhkkonda, kui ametisse asuvad uued noored töötajad ja kõik kogenumad töötajad on pidevalt kodus. Eriti raske on see loomingulist tööd nõudvatel ametikohtadel. Jah, kodus töötamine jääb, igale ärikohtumisele ei hakata enam kaugelt linna sõitma. Kuid samas ei töötata kodust nii palju, kui me ootasime. Ühine looming sünnib ikka siis, kui kõik on füüsiliselt kohal.

Kõrge kütusehind paraku inimeste liikumisharjumusi muutnud

Van der Pijli hinnangul pole ka kriisid ja kõrge kütusehind paraku inimeste liikumisharjumusi muutnud. «Isegi suur autofirma BMW eeldas, et inimesed liiguvad üha enam erinevate liikumisviiside kasutamise poole, mis sõltub sõidu iseloomust ja pikkusest,» lausus ta. «Et inimesed hakkavad rohkem autosõite jagama ja ka elektritõuksidega sõitma. Tegelikult on aga ainult 4% inimesi on valmis oma sisseharjutud liikumisviisi muutma. Inimesed hindavad oma aega. Tihti pole neil tiheda graafiku tõttu võimalik hoopis teise rutiini järgi elavaid inimesi sõidutada. Inimestel on ka lapsed ja erinevad pered ning toimetused, mistõttu on autoga mugavam liikuda.  Mure keskkonna pärast on inimestel olemas, kuid siin peab olema ka valitsuste toetus, sest inimesed iseseisvalt oma harjumusi ei muuda.»

Probleeme tekitab ka ühistranspordi erinevus. «Kui Jaapani kiirrongid on väga efektiivsed ja seetõttu populaarsed, siis mõnes riigis ja linnas ühistransport kõikjale ei jõua, veerem on vana või graafikud pole piisvalt tihedad,» ütles van der Pijl. «Tihti saab komistuskiviks isegi töö jaoks vajaliku wi-fi puudumine ühissõidukist. Siin saavad eesotsas olevad inimesed kindlasti midagi muuta, et ühistransport ahvatlevam oleks. Tallinna tasuta ühistransport on põnev mõte, sest siis kaob piletihind, kui üks oluline põhjus miks mitte ühistranspordiga sõita.

Kokkuvõtteks ütles van der Pijl , et kriiid on pannud inimesi rohkem hoolima oma tervisest. «Garantiiniaastad näitasid, mida teeb kodusistumine meie tervisega,» lausus ta.
 Vaata galeriid
Allikas: Pealinn