\u00ab\u00dchiskond suhtub v\u00e4ga kriitiliselt sellesse, et Covidi ajal tuli toetada ettev\u00f5tete elluj\u00e4\u00e4mist, kuid energiakriisi ajal teenivad paljud neist hiigelkasumeid,\u00bb r\u00e4\u00e4kis MELT innovatsioonifoorumi peaesineja, \u00e4ridisainer Patrick van der Pijl Hollandist.<\/p>\n\n\n\n
Van der Pijli s\u00f5nul t\u00f5i meid ootamatult tabanud kriisid kaasa selle, et paljud firmad ja majapidamised muutusid rohkem iseseisvamaks ja isemajandavamaks, kui varem. \u00abSellist krahhi, nagu t\u00f5i \u00fche kriisi j\u00e4rgnemine teisele, polnud firmad n\u00e4inud 40 aastat,\u00bb selgitas van der Pijl. \u00abTooraine hinnad t\u00f5usid lakke ja see m\u00f5jutas l\u00f5puks k\u00f5iki tarbijaid. Enamik firmasid \u00fcritavad n\u00fc\u00fcd hindu kontrollida, kuid pole kindal kas see ka tarbija jaoks hinnalangust t\u00e4hendab. Eks me n\u00e4eme.\u00bb<\/p>\n\n\n\n
Neli aastat tagasi oli majandus t\u00f5usuharjal, k\u00f5ik kasvas ja m\u00fchas. \u00abK\u00f5ik oletasid, et p\u00e4rast pandeemiat see kasv j\u00e4tkub. Tegelikult polnud vahet, kas oli enne pandeemiat tegemist eduka v\u00f5i kasinate tulemustega firmadega- keegi ei osanud aimata, kas ees ootab n\u00f5udluse t\u00f5us v\u00f5i langus ning tooraine puudus v\u00f5i k\u00e4ttesaadavus.\u00bb selgitas \u00e4ristrateeg.<\/p>\n\n\n\n
Covidist on van der Pijli hinnngul v\u00f5itnud firmad, kes juba enne pandeemiat olid osaliselt oma teenused digitaliseerinud- viinud osa neist internetti n\u00e4iteks. Sest poed ja asutused olid suletud. \u00abEnergiakriisi puhul aga l\u00e4ksid osad ettev\u00f5tted pankrotti, kuid sealsamas teenisid teised hiigelkasumeid, \u00bb \u00fctles ta. \u201eN\u00e4iteks v\u00f5itsid m\u00f5ned energiafirmad. \u00dchiskond on suhtunud sellisesse peosse katku ajal v\u00e4ga kriitiliselt. Sest covidi ajal tuli paljusid firmasid toetada, et seal t\u00f6\u00f6kohad s\u00e4iliks. Ja kohe p\u00e4rast seda n\u00e4eme me neil selliseid \u00fclisuuri kasumeid.\u00bb<\/p>\n\n\n\n
Puuduvad inimesed asendatakse tehisintellektiga<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kuigi v\u00f5iks arvata et koroona aeg l\u00f5i \u00f5itsele kullerfirmade \u00e4ri, kes nt toitu kohale t\u00f5id, siis nii see van der Pijl s\u00f5nul siiski ei l\u00e4inud. \u00abNeid firmasid tekkis korraga liiga palju. Noorte seas hakkas levima trend, et nad ei taha olla laisad ja palgata inimest, kes teeb nende eest selle kohale toomise t\u00f6\u00f6 \u00e4ra,\u00bb m\u00e4rkis ta. \u00abNoored ei tundnud end mugavalt, kui alatasustatud kuller neile koduukse taha ilmus. Kui n\u00fc\u00fcd covid l\u00e4bi sai, langes kullerfirmade abil toidu tellimine 30-40 protsenti, sest inimesed tahtsid ise minna poodi ja turule. Kui m\u00fc\u00fcgikohad olid taas avatud igatsesid nad liikuda ja ise oma toitu koju tuua.\u00bb<\/p>\n\n\n\n Van der Pijli s\u00f5nul aitavad kriisid ka tehisaru v\u00f5iduk\u00e4igule kaasa. \u00abKuna kriiside t\u00f5ttu on firmad pidanud end koomale t\u00f5mbama, asendavad nad puuduvad inimesed tehisintellektiga. Samas v\u00f5istlevad k\u00f5ik firmad \u00fcha rohkem v\u00f5imalike klientide t\u00e4helepanu eest. Niisiis peavad olema teenused \u00fcha rohkem personaalsed- igale erinevale inimesele sobivad. See soodustab samuti tehisintellekti levikut.<\/p>\n\n\n\n Covidi t\u00f5ttu v\u00f5is oodata, et kodus t\u00f6\u00f6tamine on p\u00e4rast pandeemia v\u00f5itmistki v\u00e4ga levinud. \u00abSamas on v\u00e4ga raske luua t\u00f6\u00f6kultuuri ja firmasisest \u00fchtset \u00f5hkkonda, kui ametisse asuvad uued noored t\u00f6\u00f6tajad ja k\u00f5ik kogenumad t\u00f6\u00f6tajad on pidevalt kodus. Eriti raske on see loomingulist t\u00f6\u00f6d n\u00f5udvatel ametikohtadel. Jah, kodus t\u00f6\u00f6tamine j\u00e4\u00e4b, igale \u00e4rikohtumisele ei hakata enam kaugelt linna s\u00f5itma. Kuid samas ei t\u00f6\u00f6tata kodust nii palju, kui me ootasime. \u00dchine looming s\u00fcnnib ikka siis, kui k\u00f5ik on f\u00fc\u00fcsiliselt kohal.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5rge k\u00fctusehind paraku inimeste liikumisharjumusi muutnud<\/strong><\/p>\n\n\n\n Van der Pijli hinnangul pole ka kriisid ja k\u00f5rge k\u00fctusehind paraku inimeste liikumisharjumusi muutnud. \u00abIsegi suur autofirma BMW eeldas, et inimesed liiguvad \u00fcha enam erinevate liikumisviiside kasutamise poole, mis s\u00f5ltub s\u00f5idu iseloomust ja pikkusest,\u00bb lausus ta. \u00abEt inimesed hakkavad rohkem autos\u00f5ite jagama ja ka elektrit\u00f5uksidega s\u00f5itma. Tegelikult on aga ainult 4% inimesi on valmis oma sisseharjutud liikumisviisi muutma. Inimesed hindavad oma aega. Tihti pole neil tiheda graafiku t\u00f5ttu v\u00f5imalik hoopis teise rutiini j\u00e4rgi elavaid inimesi s\u00f5idutada. Inimestel on ka lapsed ja erinevad pered ning toimetused, mist\u00f5ttu on autoga mugavam liikuda. Mure keskkonna p\u00e4rast on inimestel olemas, kuid siin peab olema ka valitsuste toetus, sest inimesed iseseisvalt oma harjumusi ei muuda.\u00bb<\/p>\n\n\n\n Probleeme tekitab ka \u00fchistranspordi erinevus. \u00abKui Jaapani kiirrongid on v\u00e4ga efektiivsed ja seet\u00f5ttu populaarsed, siis m\u00f5nes riigis ja linnas \u00fchistransport k\u00f5ikjale ei j\u00f5ua, veerem on vana v\u00f5i graafikud pole piisvalt tihedad,\u00bb \u00fctles van der Pijl. \u00abTihti saab komistuskiviks isegi t\u00f6\u00f6 jaoks vajaliku wi-fi puudumine \u00fchiss\u00f5idukist. Siin saavad eesotsas olevad inimesed kindlasti midagi muuta, et \u00fchistransport ahvatlevam oleks. Tallinna tasuta \u00fchistransport on p\u00f5nev m\u00f5te, sest siis kaob piletihind, kui \u00fcks oluline p\u00f5hjus miks mitte \u00fchistranspordiga s\u00f5ita.<\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5tteks \u00fctles van der Pijl , et kriiid on pannud inimesi rohkem hoolima oma tervisest. \u00abGarantiiniaastad n\u00e4itasid, mida teeb kodusistumine meie tervisega,\u00bb lausus ta. \u00ab\u00dchiskond suhtub v\u00e4ga kriitiliselt sellesse, et Covidi ajal tuli toetada ettev\u00f5tete elluj\u00e4\u00e4mist, kuid energiakriisi ajal teenivad paljud neist hiigelkasumeid,\u00bb r\u00e4\u00e4kis MELT innovatsioonifoorumi peaesineja, \u00e4ridisainer Patrick van der Pijl Hollandist.<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":1519,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[4],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1516"}],"collection":[{"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1516"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1516\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1518,"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1516\/revisions\/1518"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1519"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1516"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1516"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1516"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Vaata galeriid<\/a>
Allikas: Pealinn<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"