Meie arusaam toidust v\u00f5ib l\u00e4hiajal kardinaalselt muutuda \u2013 juba praegu on teadlastega koost\u00f6\u00f6s valminud putukatest valgupulber loomse valgu asemel, r\u00e4\u00e4kimata kana- ja kalaliha alternatiividest. Milline on tark toit, mis lisaks k\u00f5hu t\u00e4itmisele parandab ka tervist ja on v\u00e4iksema \u00f6koloogilise jalaj\u00e4ljega?<\/p>\n\n\n\n
11. aprillil Kultuurikatlas toimunud innovatsioonifoorumil Melt arutlesid teemal \u00abKuidas teadus toidulauale j\u00f5uab?\u00bb Mati Food asutaja ja tegevjuht Triin Remmelgas, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses (TFTAK), funktsionaalsete toitude ja jookide arendussuuna juht Rain Kuldj\u00e4rv ning Bugbox asutaja ja tegevjuht Erlend Sild.<\/p>\n\n\n\n
Kilgik\u00fcpsised igap\u00e4evatoiduks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kas putukajahu sisaldavad tooted asendavad peagi t\u00e4ielikult tavap\u00e4rase liha? \u00abPutukad v\u00f5ivad meis esile kutsuda v\u00e4kk-faktori, aga kui me l\u00e4heme tagasi 16. sajandusse, mil Ameerikast toodi Europasse kartul, demoniseeriti ka seda ning v\u00f5ttis aega, kuni kartul meie toidulaual asendamatuks sai,\u00bb meenutas putukat\u00f6\u00f6stur Erlend Sild. \u00abSamamoodi olid koorikloomad veel 50 aastat tagasi Euroopas p\u00f5hitoiduks rannakaluritele, teised neid ei s\u00f6\u00f6nud. Praegu aga pakutakse meile igas putkas sushit \u2013 toorest kala.\u00bb Silla s\u00f5nul on t\u00e4naseks eeliseks, et osta v\u00f5ib k\u00f5ike, mida poodides ja restoranides pakutakse, sest tarbijaohutus on kaitstud. \u00abNii on ka putukate turg reguleeritud ja defineeritud on liigid, mida inimese toidus v\u00f5ib kasutada,\u00bb j\u00e4tkas Sild. 2021. aastal tehti Eestis siseriiklik otsus, mida v\u00f5ib toota ja milliseid liike kasvatada. Lubatud putukaliigid on n\u00e4iteks r\u00e4ndtirts, kilk, toakilk ja teatud liiki k\u00e4rbsevastsed. Erlend Silla juhitav ettev\u00f5te Bugbox aretab inimtoiduks kilke, tootes putukatest keskkonnas\u00e4\u00e4stlikul moel valke. \u00abV\u00f5tmek\u00fcsimuseks on vaid tehnoloogia kiire arendamine,\u201c lisas Sild.<\/p>\n\n\n\n Toidujulgeolekuga k\u00fcll tegeletakse, kuid m\u00e4rgid, mis sunnivad meid m\u00f5tlema keskkonnahoidlikumale l\u00e4henemisele, on v\u00e4ga selged. \u00abEelmisel aastal t\u00e4itus meie planeedil 8 miljardi inimese piir,\u00bb t\u00f5i Erlend Sild v\u00e4lja. \u00abTeadlased on r\u00f5hutanud, et praegune toidu tootmine ei ole j\u00e4tkusuutlik, rahuldamaks sellise massi inimeste vajadusi.\u00bb Teine aspekt on maailmamajanduse seisukord, mis paraneb nagu ka sisemajanduse koguprodukt. Inimesed tahavad rohkem s\u00fc\u00fca, mis t\u00e4hendab rohkem valmistoitu ja rohkem koju tellimisi. \u00abKui juba see s\u00fcsteem ei ole j\u00e4tkusuutlik, muutub edasine veel problemaatilisemaks,\u00bb t\u00f5i Sild v\u00e4lja. \u00abEttev\u00f5tjad tegelevad praegu lahenduste otsimisega, kaasates teadlasi. Just teadlastel on neis protsessides palju s\u00fcvendatumad teadmised, nad suudavad minna s\u00fcvitsi kuni molekultasandile ning aidata ettev\u00f5tjaid. Isekeskis arendades v\u00f5ivad ettev\u00f5tjad rongist maha j\u00e4\u00e4da.\u00bb M\u00f5istagi aga on sel teel palju v\u00e4ljakutseid.<\/p>\n\n\n\n Nii tegelevad teadlased k\u00fcsimustega, kuidas leida \u00fcles toitained ja teha need v\u00e4\u00e4rtuslikuks, et inimesed need omaks v\u00f5taksid. \u00abLoomulikult peab toode olema tarbijale ohutu,\u00bb j\u00e4tkas Sild. \u00abSiit edasi tekib k\u00fcsimus: kuidas s\u00e4ilitada inimestele juba harjumusp\u00e4raseid maitseid, millest ei olda n\u00f5us loobuma? Uued innovaatilised tooted v\u00f5ivad tuua k\u00f5rvalmaitseid, kuidas neist lahti saada?\u00bb Selleski aitavad teadlased. Nii ehk ei olegi aru saada, et k\u00fcpsises peituvad peeneks jahvatatud kilgid\u2026<\/p>\n\n\n\n Kuidas teadus toidulauale j\u00f5uab<\/strong><\/p>\n\n\n\n Toidutehnoloogia iduettev\u00f5te Mati Food arendab m\u00fckovalgust ehk seeneniidistikust fileet\u00fc\u00fcpi kala- ja lihaanalooge, mis on naturaalsete koostisosade ja k\u00f5rge toitainesisaldusega. Ettev\u00f5tte asutaja Triin Remmelgase s\u00f5nul loodetakse kahe kuu jooksul juba toidupoe lettidele j\u00f5uda. T\u00f5si k\u00fcll, esialgu on seeneriigist p\u00e4rit analoogide kilohind kaks korda k\u00f5rgem kui p\u00e4ris kanafileel. \u00abOn konkreetsed p\u00f5hjused, miks inimesed eelistavad taolisi alternatiive: loomade heaolu, toiduvalikute jalaj\u00e4lg keskkonnale ning tervislikud kaalutlused,\u00bb p\u00f5hjendas Remmelgas. Tema s\u00f5nul aktsepteerivad tarbijaid keskkonnas\u00f5bralikke valikuid j\u00e4rjest enam.<\/p>\n\n\n\n Rain Kuldj\u00e4rv kinnitas, et teadlased tegelevad ennek\u00f5ike tervise m\u00f5ju uuringutega. \u00abK\u00f5iki alternatiivseid valke ei saa panna n-\u00f6 \u00fchte \u00e4mbrisse,\u00bb m\u00e4rkis ta. \u00abT\u00f5epoolest, teatud t\u00fc\u00fcpi, nn ultra-processed<\/em> toodete suhtes on tekkinud arusaam, et nende tervisem\u00f5ju vajab rohkem uurimist. Nii teevadki teadlased tervise m\u00f5ju uuringuid k\u00f5igepealt katseklaasis, seej\u00e4rel p\u00e4risinimeste peal.\u00bb Kuna k\u00f5ike tuleb p\u00e4riselt testida, protsessid venivad ja Euroopa on ses osas pisut maha j\u00e4\u00e4nud. Laboriliha saab Kuldj\u00e4rve s\u00f5nul Singapurist juba kolm aastat osta. \u00abEsimene burger, milles oli laboriliha pihv, maksis 250 000 dollarit,\u00bb t\u00f5i ta v\u00e4lja. \u00abN\u00fc\u00fcd saab seda Singapuri restoranist juba m\u00f5istliku hinna eest osta. Euroopas toimuvad alles vaidlused, kas laboriliha on ohtu v\u00f5i mitte. Muide, kaks n\u00e4dalat tagasi valmistati mammutilihast lihapall, mille DNA oli v\u00f5etud mammutilt! M\u00f5istagi ei lubatud inimestel seda ohutuse kaalutlustel maitsta\u2026\u00bb<\/p>\n\n\n\n Triin Remmelgas m\u00f6\u00f6nis, et konkurents alternatiivsete lihatoodete turul on j\u00e4rjest tihenenud ise\u00e4ranis viimasel viiel aastal. \u00abSee on ainult tervitatav, sest murekoht on selge: praegune viis, kuidas inimesed toituvad, ei ole j\u00e4tkusuutlik,\u00bb t\u00f5des ta. \u00abSelle probleemiga oleksime pidanud tegelema juba eile. N\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tavadki asja kallal avalik sektor ja ettev\u00f5tted, ning teadlased panevad \u00f5la alla.\u00bb<\/p>\n\n\n\n P\u00e4risliha muutub ni\u0161itooteks<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui eestlane on harjunud j\u00f5ululaual s\u00fclti ja sinki n\u00e4gema, mille kaudu peaks k\u00e4ima traditsioonidega kokku kasvanud inimese loobumine tavap\u00e4rasest toidust? \u00abToit on v\u00e4ga traditsiooniline valdkond ja see on ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks alternatiivsete valguallikate kasutamisel imiteeritakse juba eksisteerivaid loomseid toite: et inimese barj\u00e4\u00e4r neid proovida oleks madalam,\u00bb tunnistas Triin Remmelgas. \u00abKui ma \u00fctlen, et see kotlet on seeneniidistikust, on ehk v\u00e4hem p\u00f5hjust seda v\u00e4ltida?\u00bb Ka Erlend Sild n\u00f5ustus, et lihtsam on lansseerida, kui toode on tarbijale tuttav.<\/p>\n\n\n\n Remmelgase s\u00f5nul v\u00f5ib juhtuda, et tulevikus on hoopis p\u00e4risliha ni\u0161itoode. \u00abP\u00e4risliha muutub palju kallimaks kui liha alternatiivid, v\u00f5ttes arvesse selle tootmise \u00f6koloogilist jalaj\u00e4lge.\u00bb Et tulevikus on liha luksuskaup, usub ka Rain Kuldj\u00e4rv. \u00abK\u00fcllap on juba praegu paljudes peredes juhtumeid, mil laps tuleb koju ja teatab, et ta t\u00e4nasest alates enam liha ei s\u00f6\u00f6,\u00bb lisas Erlend Sild. \u00abNeed otsused ja muutused tulevad paratamatult ja nendega peab leppima.\u00bb<\/p>\n\n\n\n Remmelgase s\u00f5nul on \u00fcks p\u00f5hjuseid, miks Euroopa Liidu riikides liha on odavam, Euroopa Liidu enda toetused. \u00abK\u00f5ige suurem osakaal EL-i toetustest l\u00e4heb ju loomakasvatajatele,\u00bb t\u00f5i ta v\u00e4lja. \u00abKui me liha maksustame, tekiks v\u00f5rdsem konkurets t\u00e4nasetele alternatiivsetele tootjatele. T\u00f5si k\u00fcll, ka tuleviku toidutootjad saavad toetusi \u2013 mitmed meetmed on suunatud majanduskeskkonna innovatsioonile ja n\u00fc\u00fcd tekib j\u00e4rjest enam j\u00e4tkusuutlikkuse meetmeid.\u00bb<\/p>\n\n\n\n Erlend Sild j\u00e4tkas: \u00abKust me saame loomset valku? Loomadest. Millest me toodame loomas\u00f6\u00f6ta?\u00bb Seega, konkureeritakse teraviljale. Paraku on tootmisv\u00f5imsus ammu maksimumi saavutanud ja 70% loomas\u00f6\u00f6dast imporditakse Aafrikast. \u00abHiinas kasvab keskklassi arv, kes ei taha enam nuudleid s\u00fc\u00fca, vaid samuti steiki,\u00bb mainis Sild. \u00abKuid kui ressurss on piiratud, ei suudeta Hiinas riigi siseselt seda vajadust t\u00e4ita. Ise oma teadlikke valikuid tehes saame me selle mustri \u00e4ra l\u00f5hkuda.\u00bb<\/p>\n\n\n\n Erlend Sild lisas, et loomad ei ole vaid toidukonkurendid, vaid loomapidamine on suure jalaj\u00e4ljega keskkonnale. \u00abN\u00e4iteks veised toodavad metaani n\u00e4ol kahjulikku gaasi,\u00bb nimetas ta. \u00abPeaaegu \u00fcldse ei r\u00e4\u00e4gita loomapidamise k\u00f5rval kulgevast teenindavast jalaj\u00e4ljest. P\u00f5ldude v\u00e4etamiseks kasutatakse pestitsiide, nende laiali laotamiseks on vaja tehases toodetud traktoreid, ja k\u00f5ik see ju p\u00f5hineb naftal \u2013 ning moodustab \u00f6koloogilise jalaj\u00e4lje. Putukakasvatus seevastu kasutab rohetootemise j\u00e4\u00e4ke ja on tuhandeid kordi erinev.\u00bb<\/p>\n\n\n\n Rain Kuldj\u00e4rve s\u00f5nul v\u00f5iks toidupuuduse k\u00f5rvaldamisel abiks olla ehk ka geneetiliselt muundatud toit, kuid selles osas j\u00e4\u00e4b Euroopa maha muust maailmast. \u00abRakuliha on sarnane p\u00e4ris lihale, aga GMO-d annaksid juurde ka mikroorganismide poole pealt, eri \u00fchendeid saaks toota reaktoris,\u00bb m\u00e4rkis Kuldj\u00e4rv. \u00abTeadlased v\u00e4ga loodavad, et seadusandlus tuleb kaasa, sest siin oleks p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngaid. Loomulikult on k\u00f5ige t\u00e4htsam inimese tervis.\u00bb Meie arusaam toidust v\u00f5ib l\u00e4hiajal kardinaalselt muutuda \u2013 juba praegu on teadlastega koost\u00f6\u00f6s valminud putukatest valgupulber loomse valgu asemel, r\u00e4\u00e4kimata kana- ja kalaliha alternatiividest. Milline on tark toit, mis lisaks k\u00f5hu t\u00e4itmisele parandab ka tervist ja on v\u00e4iksema \u00f6koloogilise jalaj\u00e4ljega?<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":1521,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[4],"tags":[],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1520"}],"collection":[{"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1520"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1520\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1522,"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1520\/revisions\/1522"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1521"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1520"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1520"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/arhiiv.melt.ee\/2023\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1520"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Allikas: Pealinn<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"